Vanalinna naised

Ajalugu on traditsiooniliselt kirjutatud meeste nägemuse läbi, kuid naiste roll on sageli olnud märksa suurem ja sügavam, kui esmapilgul paistab.

Tallinnat on läbi aegade iseloomustatud kui neitslikku linna, sest ükski võõrvallutaja ei ole suutnud teda lahingus vallutada ega tormijooksuga alistada. Erinevalt paljudest teistest Euroopa pealinnadest, mida on korduvalt maatasa pommitatud või hävitatud, on Tallinna keskaegne vanalinn jäänud imekombel suurematest purustustest puutumata. Linn on küll sajandite jooksul omanikku vahetanud, kuid enamasti rahulike kokkulepete ja diplomaatia tulemusel.

Meie tuur algab Toompealt – paigast, mis pole lihtsalt kivine küngas, vaid sügavalt eesti mütoloogiaga seotud paik. Rahvuseeposes „Kalevipoeg“ matab Linda siia oma mehe, vana Kalevi, tassides tema hauale põlle sees kive.

Eesti on juba keskajast peale olnud Neitsi Maarjale (Jumalaemale) pühendatud maa. Seetõttu asub Tallinna südames, Toompeal, Tallinna Piiskoplik Toomkirik – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik, mis on samuti pühitsetud Püha Neitsi Maarjale nagu paljudki teised kirikud üle Eestimaa.

Tallinna vanalinnaga on veelgi maailma ajaloos tuntud naisi seotud. Katariina II ajal valmis imekaunis roosa Riigikogu hoone, tuntud täna kui Toompea loss. Lisaks on Tallinnat külastanud mitmed Euroopa kuningannad, sealhulgas Taani Margarethe II ja Suurbritannia Elizabeth II, jättes oma jälje linna ajaloosse.

Tuuri algus: 20 augusti kivi ees.

Tuuri lõpp: Raekoja plats.