Ettevalmistus Egiptuse reisiks

maadeavastaja

Seekordne Egiptuse reis  oli tõsine maadeavastus retk. Samas võiks pidada seda reisi ka eelluureks, sest tekkis idee korraldada ise rätseptuuri, kus reisiks ringi väikse grupiga ning nüüd tuli vaadata, kuhu me sel juhul läheksime, mida teeksime, kus ööbiksime, millise transpordiga ringi liiguksime jne jne.

 

E-Viisa

Kuna enne reisi oli Lapimaa reisikorraldus päevaplaanis, siis viimasel hetkel mulle meenus, et järsku taotleks e-viisat. Küsimusi oli seal seinast seina – a’la millal viimati Egiptuses käisid? Algul mõtlesin, et väidan, et ei ole sellest maast kuulnud ega näinud midagi, aga tegelikult  olin ju. Elasin kunagi  Kairos kuu aega, nägin aknast püramiide ja lift laulis iga sõidu ajal Koraani värsse. Kuidas ma midagi taolist unustada võiks? Ei jäänud muud üle, kui vanu passe lappama hakata ja uurida, millal see kõik ometi oli. Teiseks taheti teada mu reisikindlustuse numbrit. Kuna mul on kindlustus läbi Eliisa, siis tuli ju täpsustada, mis mul tegelikult on ja kui kaua kehtib. Igaks juhuks printida välja endale ka selle tähtsa papri. Kui ma olin seda e-viisa taotlust kõriauguni juba täitnud, siis ma kogemata sattusin lugema, kui kaua nad taotlust menetlevad. Mis siis välja tuli, et kui nad just kiirmenetlejad ei ole, tasub mul panustada viisa ostule piiri peal.

 

Wizz air

Aleksandriasse lennuks valisin ma Wizz air’i, kus olid jälle omad trikid, kuidas piletit soodsamalt saada. Ma esimest piletit ostes tegin vea ehk ei tohi kohe endale pagasit valida, tuleb lihtsalt valida pilet ja hiljem pagas lisada. Nii saab soodsamalt. Minu pilet tagas mulle istekoha kohese valiku. Kuna mul on täitsa ükskõik, kus ma lennukis istun, siis see privileeg jätab mind totaalselt külmaks. Andis ka võimaluse esimesena nina vastu klaasi kaugustes olevat lennukit imetleda. See oli ka ainus, mis tundus privileeg mu jaoks, nimelt kui uksed lahti tehti, siis ma reaalselt tormasin esimesena lennuki peale. Mitte sellepärast, et ma ei mallanud oodata, millal ometi saaks istuma, aga reaalselt sadas sellist padukat, et ma lootsin nii natukenegi eirata läbimärjaks saamist.

 

Kuigi Wizzair käskis kohale tulla 140 minutit enne lennu algust, siis reaalselt ei tasu nii vara kohale minna. Check-in avati tavapäraselt 2 tundi ennem lendu. Wizz air’iga lennates on jama selles, et su äraantav pagas ei lenda lõppsihtkohta, vaid tuleb teha uus check-in, kui vahepeal lennukit vahetad.

 

Maskikohustus

Tallinnas ei lubatud lennukisse riidest maskiga ning paluti R-kioskist maski  ostma minna. Minu arvates geniaalne äriplaan. R-kiosk võib küsida ükskõik mis hinda, sest valik on – osta mask või jääda lennukist maha. Ma olin igaks juhuks igasuguseid maske kotti kuhjanud, mitte et mul nende vastu eriline armastus oleks, aga kui nende puudus kuidagi mu reisi  kärbiks,    olen ma nõus neid kandma. Ühel noorel tüdrukul oli riidest mask ja ta jäi täitsa nõutult väravasse seisma. Minu arvates R-kioski ei tasu lennujaamas nuumata, nii et ma tegin talle ettepaneku, kui ta tahab, ma võin ühe eksemplari oma kollektsioonist talle loovutada.

 

Paberimajandus

Minu vahepeatus oli Milanos ja Wizz air saatis mulle jälle meili, et ennem riiki sisenemist tuleb täita pabereid. Kui tuleb, siis tuleb ning igaks juhuks printisin välja ka. Kas keegi minult küsis seda paberit? Otseloomulikult, ei. Nalja hakkas saama kui ma ennast Alexandria lennule hakkasin regama. Check-in laud ütles peale pikka klõbistamist ja mu passi põrnitsemist, et teil ei olegi e-viisat. Üllatus, üllatus, ei ole jah, aga ta leebus, kui ma lubasin kohapeal osta. Järgnevalt nõuti mu koroonapassi. Muide, üks mees jäigi oma koroonatõendiga sinna vaidlema.

 

Mul oli küll Egiptusesse sisenemise paberid eelnevalt täidetud, aga kuna neid pakuti lahkelt enne pardale minekut, siis kõik mis pakutakse tuleb ju vastu võtta. Kahte paberit võrreldes, küsiti jagatud paberil vähem infot, seega mulle meeldis see paber rohkem. Kohale jõudes natukene hämming oli, kust seda viisat ostma peaks, aga minul oli 25 eurot tagataskus, nii et essa, kes kleepeka endale sai. Ausalt öeldes läks kõik hästi kiirelt ja kui viisa käes oli, siis ma juba nägin oma kohvrit lindil ja sain rekordkiirusel lennujaamast välja, ennem kui mulle vastu jõuti. Nii et mul õnnestus parklas kohvri peal istuda ja jälgida, kuidas taksojuhid turiste jahivad, sest ega ilma takso või autota sa sealt tulema ei saa.

 

 

Selle reisi pildid leiad siit.

Kui sul tekkis tunne, et Sa oled huvitatud rätsepreisist, mis on Egiptuse avastamine väikse grupiga, siis võta minuga ühendust.

Egiptus
Pilve piiril
Egiptus

Pilve piiril

Egiptus ei ole enam kaugel

Päikse loojang